Siia kirjutamisega on huvitav lugu. Paradoksaalne. Kirjutada on liiga palju, et kirjutada :)
Ja inimene on ka paradoksaalne. Kipub olema.
Eksides ise, peame seda loomulikuks ning loodame, et kaaslased mõistavad meid ning andestavad eos. Kogedes kellegi teise eksimust kahtlustame teist osapoolt minimaalselt saamatuses, maksimaalselt kuritahtlikkuses.
Ja ometi me peamiselt eksimisega tegelemegi. Kopsime nagu haamriga pimduses, lootuses naelale pihta saada. Vahel saame ka. Juhuslikult. Sageli ei saa isegi aru, et meil valus löögiriist käes on.
Aga leplikkus?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
"Kopsime nagu haamriga pimduses, lootuses naelale pihta saada. Vahel saame ka. Juhuslikult. Sageli ei saa isegi aru, et meil valus löögiriist käes on."
ReplyDelete:-)) Mulle see mõttekäik meeldib. Tubli, Riina! Said täpselt neala peale pihta sellega. :-))