Wednesday, October 13, 2010

Õpingute ülekandmisest Kaitseliidu Koolis

Kuna aeg-ajalt kerkib üles küsimus sellest, kas varasemaid õpinguid on võimalik üle kanda Kaitseliidu individuaalse väljaõppe koolitusmudelite järgi toimuva õppetöö raames, annan siinkohal lühida selgituse antud võimalusest ja selle piirangutest.

Põhimõtteliselt on Kaitseliidu Kool (KLK) seisukohal, et võimaluse ja põhjendatuse korral kantakse üle varasemaid õpinguid. Võimalus tähendab seda, et varasemad õpingud määratud tasemel on tõendatavad ja põhjendatus tähendab seda, et määratletud pädevuse tase on tõepoolest olemas.

KLK poolt korraldatav varasemate õpingute ülekandmine on eelkõige tulemuskesksete, mitte protsessikesksete kursuste võimalus. See tähendab, et tegemist peab olema kursusega, mille raames saavutatavat pädevust on võimalik võrrelda varem läbitud kursusel saavutatud pädevusega. Siinkohal võib näiteks tuua sõjavälise juhtimise taseme- ja täiendkursused Nooremallohvitseri kursus Kaitseliidus, Rerservohvitseri kursus Kaitseliidus, Kaitseliidu laskeinstruktori kursus I etapp jne. Nende kursuste puhul arvestatakse kaitseväes sama taseme kursuse läbimist kui piisavat tõendit olemasolevast teadmiste-oskuste-hoiakute tasemest.

Erinev on olukord Kaitseliidu Kooli inimressursi õppesuuna kursustega, mis ei ole reeglina üle kantavad järgnevatel põhjustel:
1. KLK kursused keskenduvad praktiliste koolitamis- või juhtimisoskuste kujundamisele, mitte teoreetilisele käsitlusele sellest, mismoodi võiks või peaks juhtima – nii nagu seda näeb eelkõige ette näiteks tasemeõppe kontseptsioon;
2. Õppimisvõimalus igal KLK juhtimiskursusel on unikaalne ning kursusekava järgne teemade loend moodustab kursuse tegelikust sisust vaid ligikaudu poole, sest kogemusõppe põhimõtetest lähtuv õppetöö tähendab eelkõige õppijate vastastikust kogemustega rikastamist ja konkreetsetest õpivajadustest lähtuvate probleemide käsitlemist;
3. Koolitusmudeli järgsed juhtimiskursused moodustavad olulise osa sõjaväelise juhtimise tasemekursuse meeskonna loomise protsessist, milles mitteosalemist ei ole võimalik edasise õppetöö käigus samas mahus korvata ning ühe inimese puudumine kursuselt vähendab olulisel määral teiste inimeste õppimisvõimalusi.

Reeglina on õpingute ülekandmise aluseks nii Kaitseliidu Koolis kui ka haridusasutustes varasemalt läbitud kursuste lõpus väljastatud dokumendid. Kuna enamasti antakse kursuse lõpus õppijatele vaid tunnistus, see aga ei sisalda õpingute ülekandmiseks vajalikku informatsiooni, siis panen siinkohal südamele – head õppijad, nõutage koolitustel käies endale alati ka tunnistuse lisa, mis sisaldab viidet tunnistuse numbrile, teie ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kursuse nime, kursuse mahtu akadeemilistes tundides, teemade loendit, saavutatud pädevust ning koolitajate kvalifikatsiooni. Loomulikult on iga varasema õpingu ülekandmise eelduseks teie sisuline pädevus, kuid korralikud dokumendid aitavad alati selle tõendamisele kaasa.

Monday, September 20, 2010

väike suureks

vahva on kuulda lugusid Väravas toimuvast. Värava läbimine on nagu isiksusetest - nii mõnigi Suur võib osutuda Väikeseks ja Väike Suureks

Tuesday, September 14, 2010

mõnikord imeline aed

sõnnikuloopimisega on tark olla ettevaatlik, sest see on ju väetis ja maha matmise asemel võib tulemuseks olla hoopis soovimatu vohamine. mõnikord imeline aed.

Thursday, August 26, 2010

võimalusi tuleb

otsi võimalusi kaotamiseks ja võit tuleb iseenesest

Monday, August 16, 2010

info edasi kutsumine

selleks, et info liiguks edasi, tuleb teda pidevalt tagasi kutsuda

Tuesday, August 10, 2010

kellel on, ainult see

võtan vastu kõik, mis mulle antakse, ja täidan oma tassi
ainult see, kellel on, saab anda

Monday, August 9, 2010

sa võimustad

kui sa võimustad, aga ei tasakaalusta, siis pole tulemuseks mitte motivatsioon ja koostöö vaid...
mida pakute?

Wednesday, August 4, 2010

KLK koolitajate kompetentsusest ja kvalifikatsioonist mõned mõtted

Alustuseks eristan siinkohal ära kvalifikatsiooni kui formaalse tunnustuse ja kompetentsuse kui sisulise suutlikkuse. Minu eelistus KLK koolitajate puhul on loomulikult sisulisel suutlikkusel, sest see loob tegelikkust, st – ei õpeta mitte paber, vaid inimene. Samas ei eita ma formaalse tunnustatuse vajadust, sest meie tegemisi kaugemalt vaatavad inimesed vajavad seda, et uskuda sisu. Kindlasti annab formaalse tunnustuse olemasolu ka meie koolitajatele teatava vormilise toe, mis omakorda suurendab enesekindlust, mis omakorda on arengu üheks võtmeks ja mis lõppkokkuvõttes toodab taas sisulist suutlikkust. Vähemalt märkimisväärne tõenäosus selleks on olemas.

Kuidas selle kõigeni, st kompetentsuse ja kvalifikatsioonini peaks jõudma? Loomulikult oleks väga lihtne saada nö valmis inimesed. Ehk siis sobivate isikuomadustega vabatahtlikud kaitseliidu liikmed, kelle formaalhariduslikuks taustaks on andragoogika. Ehk siis olemas on kõik kolm vajalikku kompetentsivaldkonda: isiksus – organisatsiooniteadlikkus – andragoogika alased teadmised ja oskused. Tõenäosus niisuguseid inimesi leida on väike, aga mitte võimatu. Samas on see tõenäosus ikkagi liiga väike, selleks, et tasuks otsimise vaeva. Seega tasub edasi otsida neid, kellel on olemas kõige olulisem ning kõige raskemini õpetatav omadus. Kuna meie nö valim ongi eelkõige Kaitseliidu sh eriorganisatsioonide liikmed, siis järelikult on nende puhul üks kompetentsivaldkond automaatselt olemas. Ka teine – isiksus – on automaatselt olemas, sest see on indikaator, et üldse inimest kui võimalikku KLK koolitajat märgata ja talle võimalust pakkuda. Järelikult jääbki üle ainult vajadus harida inimesi andragoogika alaselt – juhul muidugi, kui neil andragoogikaõppe diplomit juba taskus ei ole.

Uuesti kvalifikatsioonist kõneldes tõden, et kaugemaks sihiks võiks küll olla nii, et kõigil KLK koolitajatel ja mittekoosseisulistel koolitajatel on andragoogi kvalifikatsioon. See, mis tasemeni keegi sealjuures jõuab, polegi nii tähtis. Ilmselt saame kõnelda vahemikust II-IV tase. Kõige enam ilmselt II ja ka III.

Algul arvasin, kui nüüdseks olen juba veendunud, et KLK ise teeb oma koolitussüsteemiga ära väga suure töö nö andragoogiliste käsitööoskuste arendamisel. Mõtlen selle all seda, et meie inimesed omandavad teatava käitumisviisi õpisituatsioonides. See tähendab, et nad suudavad luua vähendatud võimudistantsiga keskkonna, on avatud, dialoogialtid ja kasutavad õppijakeskseid õpetamismeetodeid. Nad annavad endale aru, et informatsiooni edastamine pole õpetamine ja et õppimine võtab kordades kauem aega, kui seda tavamõtlemise järgi eeldatakse. Samuti väärtustavad nad kogemust kui õppimise allikat ja on suunatud koostöisele õppimisele ning pidevale enesearengule. Samas leian, et veelgi suurema käitumusliku paindlikkuse saavutamiseks ning inimkäitumise ja õppesituatsioonide laiahaardeliseks mõtestamiseks vajavad KLK koolitajad ka teoreetilist tuge andragoogika teooria teadmise ning teadvustamise näol.

Kuidas teoreetilise toe pakkumist saavutada? Oleme IR õppesuuna initsiatiivil teinud seni väga mitmeid väärtuslikke katsetusi ning teada saanud kui head me KLK-s tegelikult oleme kogemuslike õpisituatsioonide loomisel. Väidan seda sellepärast, et kõik seni tehtud katsed va Mari Karmi koolitus 2010, on esialgselt seatud eesmärgi mõttes ebaõnnestunud. Oleme olnud sunnitud tõdema, et oleme oma tasemelt paremad, kui väljastpoolt tellitud koolitajad. Ma arvan praegusel hetkel, et peamine, mille poole peaksime püüdlema, on see, et meie koolitajad saaksid osaks ka nö päris andragoogika kursusest, kus õpetajateks on nö päris andragoogid. Lootsin seda kõike TLÜ TÕK kursusest, kuid lootused ei täitunud. Seega tuleb uuesti katsetada. Usun, et andragoogi kvalifikatsioonikursus, millele osad meie inimesed lähevad, on lõpuks ometi see, mida vajame. Siis, kui teatav hulk inimesi saavutab selle kursuse läbi uue arengutaseme andragoogilises mõtlemises, hakkab see vaikselt ja vääramatult taastootma uut taset kogu tervikus st koolitusmeeskonnas – esialgu informaalsetes õpisituatsioonides KLK kursuste ettevalmistuse ja läbiviimise ajal, sealt edasi juba inspiratsioonina, mis ka teisi koolitajaid uut formaalset ja seeläbi ka sisulist või vastupidi – sisulist ja seega ka formaalset taset püüdlema innustab.

Tuesday, August 3, 2010

kolm päeva setu kööki

viis mind mõttele
...ütle, kuidas Sa suhtud harjumatusse toitu ja ma ütlen, kes oled Sina...
:)

Wednesday, June 9, 2010

millal parandada maailma

Ühe inimese arvates ei peaks töötaja tegelema töö ajal maailma parandamisega. Teise inimese arvates on parim töötaja see, kelle arvates seisneb tema töö maailma parandamises.
Mida arvad sina?

Thursday, May 6, 2010

võime iseennast vangistada

Siis, kui kõik alles algas ja me ei teadnud mitte millestki mitte midagi, pidime me kõik kirja panema. Selleks, et ise aru saada, mida me mõtleme. Selleks, et suuta teistele selgitada, mismoodi meil asjad käivad.
Nüüd on kõik kirjas. Nüüd on kõik olemas. Nüüd elame me ekspertidena nende tõdede järgi, mille panid kirja algajad.

Inimesel on tõeliselt imeline võime iseennast vangistada.

Wednesday, May 5, 2010

vaat, mida tähendab

Täna jooksin oma elu parima aja.
Täna jooksin elus esimest korda üksi aja peale.
Vaat, mida tähendab olla ainuke jooksja, kelle aega mõõdetakse.
Imelikult toimib see inimene...

Tuesday, April 27, 2010

ei tea miks

Millegipärast vaevab mind viimasel ajal küsimus sellest, miks tavatseb inimene enamasti mõelda, et suuri asju saab põhjustada ainult suure ressursiga.
Ei tea miks?!

Tuesday, April 6, 2010

mõnikord elus sinus

mõnikord ikka juhtub elus nii, et nagu elu sinus on näiline
ja siis ei ole mingit loovat mõtet loota

olen peaaegu tagasi - avastasin täna

seda tahtsingi esialgu öelda

aitäh kõigile, kes on lainel püsinud ja püsimas

Thursday, February 11, 2010

see selgitab

Jumal on detailides. Saatan on detailides.

Olen kuulnud inimesi ütlevat nii seda kui teist.
Nii imeliselt erinevate maailmapiltide olemasolu peale saab ainult rõõmustada.
Ja see selgitab nii paljut.

Tuesday, February 9, 2010

lootuses naelale pihta saada

Siia kirjutamisega on huvitav lugu. Paradoksaalne. Kirjutada on liiga palju, et kirjutada :)
Ja inimene on ka paradoksaalne. Kipub olema.
Eksides ise, peame seda loomulikuks ning loodame, et kaaslased mõistavad meid ning andestavad eos. Kogedes kellegi teise eksimust kahtlustame teist osapoolt minimaalselt saamatuses, maksimaalselt kuritahtlikkuses.
Ja ometi me peamiselt eksimisega tegelemegi. Kopsime nagu haamriga pimduses, lootuses naelale pihta saada. Vahel saame ka. Juhuslikult. Sageli ei saa isegi aru, et meil valus löögiriist käes on.
Aga leplikkus?

Friday, January 29, 2010

mõlemad mõistvalt

legaalne ei ole eetiline
eetiline ei ole legaalne
... naersime mõlemad mõistvalt

Thursday, January 28, 2010

segavad sõnad segavad

Täna nõuandjaga õhtust süües tuli tõdeda tõdetut - sõnad inimeste vahel ei aita sageli kaasa mitte mõistmisele vaid soodustavad mittemõistmist. Kuidas küll inimene, kes kuuleb, aga sõnadest aru ei saa, suudab nii täpselt ning tabavalt iseloomustada inimeste olemise omadusi. Siinkohal hammustan keelde...

Monday, January 25, 2010

mängime nii, et

Tõsi on see, et õppusel pole võimalik öelda inimestele "mängime nii, et nüüd oli lõuna ja teil kõigil on kõht täis".

Thursday, January 21, 2010

Miks on kooliülemal blogi

Tere taas head sõbrad ja huvilised!

Nüüd on käes hetk kõnelda natuke pikemalt sellest, miks on kooliülemal blogi.

Kaks ja pool aastat tagasi, kui endale ametiajaks pikaajalisi eesmärke seadsin, sõnastasin ühena neist neist Koolile kodulehe loomise ning selle tiheda ning inspireeriva sisuga täitmise.
Elu on imeline koos kõigi oma kühmude ja käänudega. Nii me siis toimetasime kodulehe nimel. Heaga, ja veel paremaga. Kõike lahinguliike rakendades :)

Visadus viib teatavasti suure tõenäosusega sihile ning lõpuks ta sündis. Võib öelda, et 25ndal tunnil, sest vajadus vabalt kättesaadava koolitusinfo järgi järgi oli rohkem, kui tungiv. Selle järele küsiti pidevalt...

Täna on Kooli koduleht ligikaudu ühe kuu vanune. Kõik need, kes on teda vähemalt kord päevas vaatamas käinud, teavad, et teatav küpsus hakkab saabuma ning esialgsed konarused on lihvitud. Mõned päevad tagasi tõdesin endamisi, et lehe kvaliteet ning infohulk on juba niisugune, et oleks aeg ka omalt poolt sõna sekka öelda. Aga mõte ametlikust pöördumisest ei tundunud kuigi innustav. Siis aga äkki tuli idee... ning siin see nüüd on - kooliülema blogi.

Avalik kirjutamine ametlikul kodulehel ei ole just lihtne ülesanne, kuid usun, et ettevõtmine on seda väärt. Plaanin hakata siin teiega jagama oma mõtteid elust, olemisest ja juhtimisest. Ja muidugi Kaitseliidu Koolist! Ilmselt ei saa ma üle ega ümber ka metafooridest ning mõistulugudest :)

Kõik, kes soovivad sõna sekka öelda, on teretulnud!
Küsige, tehke ettepanekuid, jagage oma mõtteid.
Hoiame seljad koos :)

Wednesday, January 20, 2010

Tere tulemast!

Tere, head Kaitseliidu Kooli sõbrad ja huvilised!
Kui minu esimene postitus teid üllatas, siis on hästi. Üllatumine on oluline võime ning üllatunud olek on eriline seisund.
...metafoorimaagia, milleks igapäevane töö ning toimetamine piisavalt ainest annab...
Head lainel püsimist!

Kuidas panna plaate

Kui seina kõverus on kahe meetri peale kaks sentimeetrit, siis mida peab tegema plaatija, et tema töö tulemus hea välja näeks?