ei tea miks

Millegipärast vaevab mind viimasel ajal küsimus sellest, miks tavatseb inimene enamasti mõelda, et suuri asju saab põhjustada ainult suure ressursiga.
Ei tea miks?!

mõnikord elus sinus

mõnikord ikka juhtub elus nii, et nagu elu sinus on näiline
ja siis ei ole mingit loovat mõtet loota

olen peaaegu tagasi - avastasin täna

seda tahtsingi esialgu öelda

aitäh kõigile, kes on lainel püsinud ja püsimas

see selgitab

Jumal on detailides. Saatan on detailides.

Olen kuulnud inimesi ütlevat nii seda kui teist.
Nii imeliselt erinevate maailmapiltide olemasolu peale saab ainult rõõmustada.
Ja see selgitab nii paljut.

lootuses naelale pihta saada

Siia kirjutamisega on huvitav lugu. Paradoksaalne. Kirjutada on liiga palju, et kirjutada :)
Ja inimene on ka paradoksaalne. Kipub olema.
Eksides ise, peame seda loomulikuks ning loodame, et kaaslased mõistavad meid ning andestavad eos. Kogedes kellegi teise eksimust kahtlustame teist osapoolt minimaalselt saamatuses, maksimaalselt kuritahtlikkuses.
Ja ometi me peamiselt eksimisega tegelemegi. Kopsime nagu haamriga pimduses, lootuses naelale pihta saada. Vahel saame ka. Juhuslikult. Sageli ei saa isegi aru, et meil valus löögiriist käes on.
Aga leplikkus?

mõlemad mõistvalt

legaalne ei ole eetiline
eetiline ei ole legaalne
... naersime mõlemad mõistvalt

segavad sõnad segavad

Täna nõuandjaga õhtust süües tuli tõdeda tõdetut - sõnad inimeste vahel ei aita sageli kaasa mitte mõistmisele vaid soodustavad mittemõistmist. Kuidas küll inimene, kes kuuleb, aga sõnadest aru ei saa, suudab nii täpselt ning tabavalt iseloomustada inimeste olemise omadusi. Siinkohal hammustan keelde...

mängime nii, et

Tõsi on see, et õppusel pole võimalik öelda inimestele "mängime nii, et nüüd oli lõuna ja teil kõigil on kõht täis".